You help me make this happen

Kirsipuid veel ja veel

Ops, nädalavahetus möödus nii, et ei saanud arugi. :) Enne seda muidugi jätkusid jamad hostemaga ja asjad läksid nii kaugele, et kirjutasin oma koordinaatorile pika meili, selgitades milles probleem. Minu suureks üllatuseks (tavaliselt ta kirjadele nii kiiresti ei reageeri) helistas ta mulle samal päeval ja küsis mõningasi asju üle. Mis peamine - sain toetust ja kinnitust, et miski pole minu süü ja see, mida minult nõutakse pole absoluutselt minu vastutus ega kohustus töötades  au pairina. Pikemalt seletama ei saa ega tahagi hakata, kuid lõppkokkuvõttes lubas koordinaator kogu loo suhtes midagi ette võtta, aga samas mitte astuda konkreetseid samme ilma minuga konsulteerimata. Jäin sellega rahule, kuna olukord on tõesti igatpidi keeruline ning nagu ma koordinaatorile ka kirjutasin, ma ei taha alustada suurt tüli eimillestki - pigem liikuda edasi aeglaselt ja läbimõeldult nii, et ma saaksin oma aasta edukalt lõpetatud ja siiski positiivsete emotsioonidega nii minu kui pere jaoks. Loodame! :)

Sellega seoses, suur suur aitäh neile, kes võtsid aega ja mulle lahke sõnaga kirjutasid!! Ilmselgelt kes teab, see teab - lihtsalt tahtsin tänada toetuse eest raskel ajal. :) Olles võõras riigis on niigi hirmus ning tahes tahtmata tekib aeg-ajalt tunne, et olen siin ihuüksinda ning isegi kui mulle liiga tehakse, pole kellegi poole pöörduda. Aga, sõbrad, õnneks tõestasite vastupidist! ;) Thanks for being there for me, even thousands of miles away. Ma isegi ei oska öelda, kui palju see mulle tol hetkel tähendas. :)

Moving on...Reedel kaklesin Kanadaga, kes otsustas lihtsalt heast peast ühel hetkel mulle silma sisse vaadata ja küsida So, are you looking forward to becoming part of Russia again? Ma isegi ei vastanud sellepeale midagi, vaid tuiskasin toast välja maha rahunema. Svea õiendas temaga ka omajagu, hiljem tuli Kanada mulle järgi ja kukkus selgitama. Jah, ma tean, et ta ei mõelnud seda raske solvanguna, aga minu jaoks see täpselt nii kõlas. Seletasime oma maailmavaateid vetsus ja leppisime ära, aga siiski - f you, Kanada, see tüüp pole kaugeltki mingi hillbilly, kes Euroopast ja selle ajaloost midagi ei tea; ta on piisavalt haritud ja laia silmaringiga, et mitte sellisesse ämbrisse astuda. Tema valik. Säutsusin, mis ma säutsusin, aga saime uuesti sõpradeks ja mängisime beerpongi edasi. Õhtu lõppes meie jaoks suhteliselt vara, kuna laupäeva hommikul pidin kodus abiks olema ja kuna noored "alaealised" ei saanud baari sisse, alati risk. Laupäeval hängisime taas Texase ja Indiaga, Kanada läks ära koju seekord. Jep, nalja sai nagu tavaliselt ja päris värskendavalt draamavaba nädalavahetusega saime hakkama, seega natuke positiivsust ka. :)