Thursday mornings

Neljapäeva hommikuti tuleb raadiost mingi hommikuprogramm The Bert Show vms ja vahetevahel helistavad sinna mõned kuulajad kellel on kahtlus, et nende boyfriend neid petab. Oi nalja kui palju, täna istusin 10 minutit autos enda maja ees ja naersin. :D Okei, here it goes. Helistab saatesse üks noor naine, räägib, et töötab haiglas õena vahest mitu vahetust järjest ja mõnikord lihtsalt pole mõtet kojugi minna ja seepärast magab need paar tundi haiglas. Poiss-sõber sel ajal muidugi kodus. Nii pikalt tuleb töötada, et maksta üüri ja muid eluasemekulusid, seda ma kahjuks ei kuulnud, kas see tüüp ka ennast üldse liigutab või ei. Igatahes. Neiu kurdab, et leidis kuti telefonist mingeid eriti kompromiteerivaid pilte ja ühe taustaks nende korter või diivan vms, et mis toimub...Tema kahtlustab, et poiss veab mingit teist tšikki koju sel ajal, kui naine ise tööl. Raadiotegijad üritasid ka ikka üht ja teistpidi näha olukorda, et võib-olla on sellel ikka mingi loogiline seletus (et mitte vaest kutti ilmaasjata grillima hakata), aga neiul oli päris palju küsimärke õhus. Näiteks eriti suur Verizoni (teleteenuste pakkuja) arve, mida lähemalt uurides selgus, et oli renditud päris palju filme, aga mitte mingeid meestekaid a la Avengers, vaid Pretty Woman ja Cloudy With a Chance of Meatballs.. :D Jah kindlasti see tüüp istus üksinda kodus ja vaatas multikaid. Nojah, siis nende raadiotegijate nipp on see, et nad jätavad naise liinile ja helistavad samal ajal tüübile, räägivad jutu, et on ühest lillefirmast ja praegu kampaania käimas, et lihtsalt valitakse klientide hulgast mingid suvalised numbrid, kes saavad omal valikul tasuta lillekimbu saata. Pakuvad veel välja, et special offer on 2 tosinat roosi, võib koos saata ühe kimbuna või näiteks pooleks teha, üks tüdruksõbrale ja teine emale või õele vms. Enne küsivad, et jaa on teil tüdruksõber või käite kohtamas kellegagi jne. Ja siis jälgitakse juba, mida tüüp vastab - kellele saadab lilled, kas 2 kimpu või ühe ja mis kaardile kirjutab. Ooo siin läheb asi põnevaks! :D Täna hommikune kutt muidugi saatis lilled "valele" neiule ja lasi veel juurde kirjutada midagi sellist, et aitäh, et mind ikka ootad ja kuigi meil raske periood praegu, ma arvan, et saame sellest üle jne. Sel hetkel saatesse helistanud neiul kannatus katkes ja ta sekkus otsustavalt: OMG you're such an idiot!! :D Aga parim osa oli veel ees: kutt üritas välja rabeleda, väites, et see kõik on kokkulepitud naljakõne, et oh küll me õhtul kodus arutame seda ja naerame ja ma seletan kõik ära. Samal ajal raadiotegijad ütlesid, et no ega ei olnud midagi lepitud siin. Kutt ikka edasi, et eiei see ainult nali, see pole päriselt! Tüdruk ka, et sa ikka viimane idioot, kuidas sa aru ei saa, mina ise helistasin saatesse. :D Ja raadiotegijad ka räägivad sama juttu, aga kutt ikka vastu, et mkm te ei saa aru, see suur nali. :D No tüdrukust oli kahju küll, et sellise erilise eksemplari otsa sattus, ilmselt see tüüp enam tema korteris ei ela. :D Ja minuarust suht hea viis, kuidas sellised tropid mõnusalt otse-eetris vahele võtta. And they never fail to disappoint!! :D
Bam, öeldakse sellepeale.

Baltimore daytrip

Aind raamatupood aga kaege kui kena

Ei näinud kui pilti tehti

Reedel tuli Svea boyfriend Paul San Fransiscost meile DCsse külla ja alustasime sõbrapäeva-õhtusöögiga Vapianos. Muideks, siin pole sõbrapäev vist eriti suur püha, muidugi oleneb inimesest ka, aga no mina sain näiteks niisama peale ärkamist pragada et miks ma nii vähe tööd teen ikka (mis sest, et olin eelmised 2 päeva haige). Novot siis, lasin ennast sellest ainult natukene heidutada, sest õhtul ootasid mind ees oma sõberid ja kõik juba õgvenes. Pugisime mugisime Vapianos head itaalia sööki ja laupäeval saime kokku mitte Tomi juures (ha ha haaa, ma ei tea miks ma täna selline naljasepp olen), vaid downtown DCs ja Paul nägi paari meie muuseumitest ja Valget Maja. Kuna ilm oli nii külm, pungusime tagasi metroosse ja sõitsime Virginiasse, et võtta Helena auto ja sõita tagasi Friendship Heightsi. :) Sõime Cheesecake Factorys, kus me oleme praktiliselt püsikliendid ja kõik meie sõbrad mõnitavad meid juba, küsides et kas meil on seal membership ka ikka või. Nonetheless, valmistusime pühapäevaks, et sõita päevaks Baltimore avastama.
Nüüd asjast endast. :) Tahtsime alustada kell 11 aga nagu alati, alustasime kell 12 (sest koer oli vaja jalutada sest quiche oli ahjus sest poes oli vaja käia sest kütust oli vaja võtta sest Starbucksist oli vaja kohvi osta). Baltimore on DCst põhja poole, autoga sõites kuskil 45 minutit. Otsustasime GPSi mitte kasutada ja jälgisime märke ja selle tulemusena jõudsime välja kuhugi tööstuspiirkonda, kus ei liikunud ükski inimene ega ükski auto. Sõitsime vaikselt edasi, saime aru, et oleme sadamas, kui meist vasakul kõrgusid 4 kaubalaeva. Lõpuks jõudsime ringiga Baltimore keskele, parkisime ära ja kõndisime natuke ilusas sadamas ka ringi. Kõik hooned ja üldine kujundus oli väga merest ja veest ja laevandusest inspireeritud, näiteks oli seal maja mis nägi välja nagu laev ja mingi kalamuuseum või akvaarium, kuhu me küll sisse ei läinud, aga mis nägi ka väga teemakohane välja.

Elurõngas ahaha

Sharknado

Sadamas olid ankrus üks hiigelsuur allveelaev (!), üksarmas punane Chesapeake laevuke ja rannavalve laev. Chesapeake seepärast, et Baltimore asub samanimelise lahe kaldal vatnii. Igatahes, nautisime hääd ilma ja siis otsustasime sõita 28. korrusele, et linnast ilus vaade saada. Tegelikult oli see justkui 2-1, mälestusmärk 9/11 hukkunutele ja vaateplatvorm/infopunkt. Hangusime seal korralikult ja tegime pingil istudes tulevikuplaane nagu me alati teeme. Alla minnes oli ilm nii külmaks läinud, et istusime autosse ja sõitsime Fell's Point'i, mis on rohkem nagu ajalooline linnaosa. Nägi välja väga Dutch ehk nagu Holland - pisikesed madalad kirjud kitsad majad üksteise kõrvale pressituna. Aga vikipeedia väidab hoopis, et Baltimore asutati inglaste/iirlaste poolt, nii et pole aimugi, kust see hollandi mõju pärineb. Igatahes, väga võluv linnake, väga kunstipärane - palju seinamaalinguid majadel, värvilised, mustrilised, igatepidi erilised majad. Sõitsime veel edasi "The Avenue'le", mis on põhimõtteliselt samamoodi sellint väga artsy tänav pisikeste butiikide, kohvikute ja pubidega. Kuna olime Chipotles kõhud burritosid täis muginud, siis seal pikemalt peatuma ei jäänud ja võtsime suuna kodu poole. :) Mõnus vahepala töönädalatele igatahes!

Aye aye captain

How to amuse myself

Kõigepealt ma avastasin, et eelmisel reedel juhtus:

Haha, ainult ma kukkusin niisama voodist maha, sober v drunk olemisega polnud sellel eriti midagi pistmist. :D So true, so true.

Külmetab

Seattle Seahawks (tumesinine) VS San Fransisco 49rs
San Fran jäi Superbowlilt välja, Seahawks võitis

Aight sõbrad, sain täna palve midagi kirja panna (ja õige ka, sest kui isu on siis tuleb ju mind torkida :D) ja kuigi midagi ülisuurt toimunud pole, siis mingid killud siitsealt ikka leiame. :)
Ma absoluutselt ei tea, kas need sündmused saavad kirja kronoloogilises järjekorras või mitte, aga ma arvan, et see polegi kõige olulisem, lihtsalt väike disclaimer.

• Eelmisel pühapäeval tähistasime tagasihoidlikult Superbowli ehk NFLi liiga finaalmängu ehk Ameerika jalgpalli riikliku liiga finaalmängu. Vastamisi olid Seattle Seahawks ja Denver Broncos ehk linnud ja hobused (sain teada, et nii nimetab võistkondi ainult tõeline võhik). Absoluutselt kõik inimesed olid Broncode poolt, aga nad said ikka nii haledalt kotti, et poole mängu ajal läks juba vaatamine igavaks, sest kui skoor on 40:0 siis pole vist väga enam millelegi kaasa elada. Seattle Seahawks krooniti 2014 Superbowli võitjaks ja taevast sadas siniseid ja kollaseid paberhelbeid ja kõik olid pisarateni liigutatud ja hullunud. Mulle isiklikult Seahawks ei meeldi, aga noh mis seal ikka, ilmselgelt nad olid seekord paremad kui Broncod. Mängu vaatasime minu pool, kuna vanemad olid Põhja-Carolinas mingitel pidustustel ja mina olin lapsega kodus. Kutsusime külla veel mõned sõbrannad, ostsime igast rämpsu söögiks (tegelikult polnud üldse nii hull kui tavaliselt neil Superbowli peetakse) ja rohkem ajasime niisama juttu kui jälgisime mängu. Ja see mäng oli ka iseenesest üks naljategu mõnesmõttes, sest jalgpallimatš ise kestab 1 tund, aga Superbowl kestab 3 tundi, sest iga 5 minuti tagant (sõna otseses mõttes) on reklaam ja siis on veel poolajashow, kus sel aastal tegi vägeva esinemise Bruno Mars ja Red Hot Chili Peppers heigotas ka ringi seal paar minutit, aga Bruno avaldas siiski kõvasti rohkem muljet. Jah ja rääkides veel jalgpallist endast, siis no ma olen tänu mitmele õpetajale ja nende pingutustele hakanud aru saama mängureeglitest ja põhimõttest, aga siiski pole minu lemmikala absoluutselt, ma ei vaataks seda igapäevaselt ega ka ei ole erilist tahtmist mängimist proovida. Novot, üleüldse olen Superbowlist kuulnud selliseid jutte, et oioioi, aga sel aastal vähemalt oli mäng igav ja kogu see jant ei avaldanud mulle niipalju muljet nagu oleks võinud (natuke palju ülehaibitud üritus). Aga siiski meenutagem et jalgpall on Ameerika rahvussport niiöelda ja ilmselt on see minu europiidne päritolu, mis takistab mind seda fenomeni mõistmast. 
• Muidu ilmad on nõmedalt külmad, mitte midagi ei taha teha, veel vähem õues olla, õõhhh. Muidugi eesti külmaga ei anna seda võrrelda, aga ma tõesti lootsin, et sel aastal ma pääsen sellest piinast. Tuleb välja, et loomulikult mitte. Ja ei kavatsegi veel soojaks minna, nagu näha. :( Loodan, et kolme nädala pärast saan Floridas ikka randa päevitama minna, mitte ei pea autot lumehangest välja kaevama. 
• Nädalavahetused üritame jätkuvalt veeta kodust väljas, seekord katsetasime üht DC ööklubi jälle - vedas paremini kui eelmine kord, peab mainima. :) Kuigi sel korral võtsime isiklikud ihukaitsjad kaasa ja siis väga tülitajaid ligi ei tikkunud. Kõik oli hääää, välja arvatud see, et ma väänasin oma jala natuke välja ja nüüd on see igast kole sinine. Selles aga olin ise süüdi, kuna halb otsustusvõime pani mulle jalga kõrged kontsad. Wrong decision, very wrong. Igatahes, pühapäeval oli ametlikult pungumise päev, pugisime kuskil mingis country restoranis pannkooke ja vaatasime kuidas Plushenko olümpial iluuisutamist omas. Õhtul ostsime Cosi'st söögid ja läksime kinno The Awkward Moment'it vaatama (see Zac Efroniga), oli päris hea ja naljakas teine. Kinos kogesin õnne ja ebaõnne samaaegselt - kinopileteid saab osta iseteenindusest ja siis väike pilet kukub sulle sahtlisse ja nii sa saad selle kätte. Minu sahtlisse oli keegi unustanud Monuments Men'i pileti!! Niiet põhimõtteliselt oleksin saanud tasuta kinno jee jee, aga nüüd ebaõnne koht: seansid algasid praktiliselt samal ajal. :( Muidu oleks eile ikka liiga hea päev olnud. :D Thank you, universe, for bringing me down to earth again.