Heh, hetkeseisuga olen suutnud meie armsale Westerni tänava aadressile kohale kutsuda ka politsei. Aga selgitagem. Ärkasin pühapäeva hommikul pikast mõnusast sissemagatud unest, sest pühapäev on ainus päev nädalas, mil ma saan süümepiinadeta põõnata. Kuulsin, et pere asutab juba välja minekule, no tore tore, mis seal ikka. Nad kobistasid minekule ennast ja mingi aja pärast läksin alla hommikusööki tegema endale. Kõik sujus nagu ühel positiivsel pühapäeva hommikul ikka seni, kuni avasin köögiukse, et munakoored komposti visata. Alarm hakkas lõugama ja mu pulss läks lakke ja peopesad hakkasid higistama janiiedasi. Tormasin alarmi karbi juurde ja lülitasin selle välja, okei esimene samm. Järgmisena helistas hädaabi operaator, seletasin et valehäire, pole keegi majja tungimas ega midagi. Can you please tell me the passcode? Eeerr...kood...kood...mis kood? Üritasin võimalikult vähe kahtlustäratava tooniga öelda, et ma ei tea koodi. Tegelikult teadsin küll, aga ma ei tajunud, et see on üks ja seesama kood, millega alarmi peale ja maha võetakse. No igatahes, pandi mu nimi kirja ja sai see etapp läbi. Helistasin hostisale ja patrasin kõik juhtunu ette, ta oli et okei okei kõik on okei, aga et varsti tuleb nüüd politsei, seda kõnet tühistada ei saa niimoodi. Ilmselgelt, sest muidu võiks ju murdvaras ka telefoni rõõmsalt sädistada, et oi jah andke andeks valealarm jne. Istusin köögis ja ootasin politseionu, tuli kohale mingi ülisuur must tüüp, normaalne see, et tahtis uksest sisse astuda, aga uks oli lukus. :D Boom, officer! Igatahes, läksin uksele, seletasin samamoodi et näed jah juhtus nii, tegin ukse lahti ja siis hakkas mingi action peale. Kutt küsib dokumenti, jooksin 3 korrust üles, tõin passi. Vaatab, küsib et kas sul sellist dokki pole, kus selle maja aadress koduaadressina peal? Eee...Ei. Siis ütleb, et mm noo hästi, aga too koduvõti, näita kuidas sa ust lahti teed sellega. Jooksen taas 3 korrust üles alla, ajan selle asja ka korda. Lõpuks jääb tüüp uskuma, et elan selles majas ja eiole murdvaras. Lõpuks küsib, et kust ma siiski pärit olen. Estonia. - What? - Estonia. - Where's that? - Do you know Finland? - *paus paus* England?? - No, Finland is north of Estonia. - North England?? - No, Finland. :D Parem hilja kui mitte kunagi, eks. Tegelikult oli kena politseionu, pärast istusid 20 min autodega meie maja ees, kuna ma vist ikka nägin niivõrd kahtlane välja oma jutuga ja imeliku passiga ja tema jaoks ma vist oleksin võinud Marsilt ka pärit olla, seda ta oleks ehk rohkem uskunud.
Gotta embrace the American weirdness.
No comments:
Post a Comment