Järjekordne nädalavahetus

Raccoon life all day every day

Pidin jagama lõbusat seika meie reedeõhtusest seiklusest (miks saab igast lihtsast Cheesecake Factorys käigust meie jaoks seiklus?). Nagu öeldud, alustasime rõõmsalt Cheesecake Factorys, saime tuttavaks uue Norra tüdrukuga ja nosisime kes oma kana-salati-enchiladasid, kes kreveti suverulle maapähklikastmega (tasted awesoome!), õhtu möödus suhteliselt rahulikult. Lõpetasime McDonaldsi jätsiga nagu traditsiooniks saanud, millegipärast lõpetame alati Mäkis, ükskõik kust me ka ei alusta. See selleks.
Sõitsime kodu poole ja ma märkasin äkki üht väga lahedalt kaunistatud tuledes Halloweeni-maja ja ütlesin Sveale, et mine tee pilti mulle, ma seisan niisama ristmikul senikaua. Okei, tüüp hüppas autost välja oma iPhonega, aga 2 sekundit hiljem jooksis elueest karjudes tagasi autosse: There's something on the road!! There's SOMETHING on the road!! Mu esimene mõte oli, et oh god ma olen mingi looma alla ajanud, teine mõte oli, et niikuinii ta nägi mingit kaunistust ja ehmus sellepeale, sest väljas oli ju pime, kolmas mõte oli, et issand meid ajab mingi sarimõrvar taga. Nonii, käigukang oli juba Drives ja jalg gaasipedaalil, valmis kohalt võtma nii kiiresti kui mu vaene Honda võimaldab. Karjusin Sveale vastu, et Close the door, quickly, close it!! Siis küsisin, et no mida asja, mis seal oli siis. Svea vastu, et pesukaru. :D Ühesõnaga, Svea läks autost välja õndsalt, et pildistada tundmatut tuledes maja, siis nägi, et teepeal on mingi loom. Mõtles alguses, et orav - mis seal ikka, neid on siin nii mustmiljon, et enam paanikasse ei aja. Siis vaatas, et ai kurja, liiga paks ja raske sammuga orava jaoks. Siis ta hakkas karjuma ja põgenema ja loom põgenes krabinal puu otsa. :D No selge, peale seda ma sattusin elevusse ja tahtsin ka raccooni näha, seega parkisime auto kiiresti ja ronisime kõik suure häälega autost välja. Puu otsas oli 2 pesukaru hoopiski ja nad ilmselt vaatasid meid veel suurema imestusega, sest me natuke ebaviisakalt karjusime nende peale. Svea tegi elueest pilte, sest ma ei näinud tänu oma lühinägelikkusele eriti neid karusid pimedas puu otsas kükitamas. Tulemuseks oli 20 pilti, kus ainult 2 paari silmi vastu helendasid. :D
Kokkuvõtteks: Õnneks ei olnud sarimõrvar, vaid ainult pesukarud, keda meie rohkem hirmutasime kui nemad meid.

Teine feil oli hommikul, kui istusime hommikusöögilaua taga ja ma pommitasin hostisa igasuguste küsimustega a la kas te talverehve kasutate ja kas helkureid ka nõutakse jne. Parajasti kui ta oli selgitamas talverehvide puudumise fenomeni ja seda, miks vihmaga auto libisema kipub, juhtusin ma aknast välja vaatama ja nägin, kuidas üks loll must orav üritas taimevõrestiku pealt oksale hüpata, aga kukkus hoopis maha. :D See oli nii naljakas, sest muidu need oravad on tavaliselt uskumatult ülbed, sest nad arvavad, et nad on paremad hüppajad kui Spiderman ja kujutavad ette, et nad on ainult üks aste lindudest madalamal oma kujuteldavate tiibadega. Anyways. Siis ma lihtsalt naersin keset talverehvide teemat ja muudkui vabandasin, sest ma ei suutnud naeru pidada. :D
Ükspäev sõitsime jälle pimedas kuskilt koju ja siin peab alati ette vaatama, et mõni orav auto alla ei jääks. No heakene küll, keset ristmikku istub mul orav tee peal ees, ära ei liigu. Seljataga närviline juht teises autos juba astub kandadele, tuututasin korraks, et seda oravat oma unelmatest välja ehmatada. Eino hüppas korraks, siis istus tagasi. Tuututasin veel - siis ta arvas, et tee ristipidi ületamise asemel on veel parem variant lihtsalt mu auto ees jooksma hakata. - . -  I just can't even...

Ideaalne näide