Iga päev õpid midagi uut

Her her pretty stones in my favourite colour

Kuigi vargsi hakkab ligi hiilima teatud mõttes rutiin ehk asjad rahunevad maha ja sättub paika kindel plaan igaks nädalapäevaks, ei saa veel öelda, et mul oleks igav või kõik päevas oleksid ühesugused. Sest vaatamata kõigele suudan ma pidevalt ära eksida (mitte enam kodu ümbruses ja lähemates suuremates asustustes, aga pigem kohtades, kuhu pean ehku peale esimest korda elus sõitma vms) - juhtumised, mis lõpevad peaaegu alati naljakalt; teades mind, tekib ka kõige lihtlabasemast Apple store'is käigust närvekõditav seiklus ja...iga päev õpin midagi uut. Näiteks seda, mis on down the block elava Watsoni peremehe nimi. Või seda, et dress ja jumper on üks ja sama asi. Või seda, et Quesada tänav on ühesuunaline peale vales suunas tänavale keeramist. Ja see loetelu võiks jätkuda veel ja veel. Need pisiasjad ei pruugi suures plaanis küll muidugi midagi tähendada, aga teevad igast päevast huvitava päeva ja teadmised detailidest, näiteks see kui sa ei pea 3 korda üle mõtlema ja kõiki köögikappide uksi paotama selleks, et leida kus on tee või selleks, et sõela ära panna. Makes me feel like I'm at home ja täpselt nii ma ennast praegu tunnen. :) Lisaks sellele, kuuldes kõiki teisi hirmuäratavaid ja mitte-nii hirmuäratavaid lugusid au pairidest ja nende peredest ja nende lastest, on küll tunne, et mul on ikka kohutavalt vedanud. :)
PS Sain paar päeva tagasi kokku ühe teise Eesti tüdrukuga, kes on au pair Virginias - NIII tore oli üle pika aja kellegagi näost näkku eesti keelt rääkida. Skype pole ikka seesama. Igatahes väga armas Saaremaa tüdruk oli, elab minust küll päääris kaugel, aga pidin talle külla minema ja kõik jutud. :)
PPS Sain tuttavaks ka ühe prantsuse tüdrukuga, kes samuti hästi tore ja kes hääldab minu nime Zoana (prantsuse j ja vaikne h...) :D