Vaba päev ja mida sellega peale hakata

Jep, nagu öeldud oli meil täna vaba päev magamiseks ja lebotamiseks ja tutvumiseks ja tegemiseks mida iganes me tahame. No siis hangusime hommikul nismo ja peale väikest ringilonkimist väikelinnas Oakdale's mõtlesime koos toakaaslastega, et what the hell, lähme New Yorki. Mõeldud tehtud. Küsisime hästi toredalt Türgi bensukapidajalt abi, et kuidas rongipileteid saada ja mis keiss selle minekuga üldse nagu oleks siit. Lõpuks saime rongile edasi-tagasi piletid 25$ tükk, not bad. Sõit kestis ümberistumisega 1,5 h ringi, aga see-eest väljusime keset Manhattanit Penn Stationis, mis on praktiliselt Empire State Buildingu all. :) This. Was. Awesome. Seda ei ole võimalik sõnadesse panna, kogu seda suurlinna tunnet, no ja lisaks sellele on NY veel tegelane omaette. Majad kõrgusid nii kaugele kui silm ulatus vaatama ja päääris lahe oli heita esimest korda pilku reaalselt nendele telkus-filmides nähtud kohtadele. Mõtsime siis, et kuna meil aeg pressib peale, läheme Central Park'i. Hakkasime mingi tänavalt tüübi käest saadud kaardi järgi minema - valele poole muidugi. Classic orienteeruja viga, no ja teades mind on sellised vead kerged tulema. Aga ega teised ka kopka eest aru ei saanud, kuhu minna tuleks. :D Õnneks olime miski 10 blocksi kõndinud ainult, seega keerasime otsa ringi, panime tagasipoole minekut. Vahemaa polnudki tegelikult eriti pikk, aga kuna seda rahvast oli lihtsalt meeletult palju ja kõik suht loivasid ringi, sest kuumus ka muidugi oli tappev, kulus meil CP juurde jõudmiseks peaaegu üle tunni. Starbucksis tegime väikse boksipeatuse, tõmbasime head jäist jooki sisse. :) Ja nad isegi kirjutasid mu nime topsile õigesti! Selleks ajaks kui jõudsime CP äärde, oli tegelikult kell juba nii palju, et meil oli pool h aega rongini ja me isegi ei teadnud, kust platvormilt see läheb jms. Üks vene tüüp üritas meile rikšasõitu maha parseldada aga nääh, me ei lasknud ennast ära rääkida. Mõtsime, et küll jalgsi ka jõuame, aga kui me olime liikunud mõnikümmend meetrit ja selle jooksul oli kulunud juba pool meie järelejäänud ajast, vaatasime et oi takso lugu. Ja iiiiii! :D Sain taksot peatada u know nagu new yorkerid filmides seda teevad. Felt so proud of myself. Pean ütlema, et ikka pagana hea tunne oli kollases taksos tipptunnil Times Square'i mööda sõita, ümberringi kõik teised autod trügimas ja rahvas ja kõik tuled ja värvid ja...oeh. :D It was amazing! Kuigi tegelikult kusagile sisse ei astunud, nägime päris palju kui nii võtta. Imelik oli ainult see, kuidas kõrvuti seisid pilvelõhkujad ja pisikesed gooti stiilis tornikesed. Silmale kahtlane vaadata natuke. Lõpus oli väike jama rongidega, aga jõudsime siiski õigeks ajaks koju, täiega väsinud. Vedasime ennast orientationile ja pizza dinnerile, kus nagu mingi pitsapoisid tõid mingi 50 pitsakarpi järjest uksest sisse, me vaatsime, et see ei lõpegi. :D Mõnuuus päev oli, shopata küll ei jõudnud, aga läheme neljapäeval nkn veel linna tagasi ja küll siis saab. :) Panime nkn juba Victoria Secretile ja kingapoodidele silma peale. PS tähelepanek: newyorklased kõnnivad üle sõidutee siis, kui ise tahavad, aga turistid tunneb ära sellest, et nad ootavad sõnakuulelikult, millal punane stoppkäsi muutub lubavaks valgeks jalutavaks mehikeseks. Woop, nüüd juba minu enda tehtud pilte! (Telefoniga, aga siiski, better than nothing)

Nii, alguses meie kodujaam Oakdale ja lahe mucho mango, mille bensukast kaasa ostsin. :D Me gusta eksole. Siis NY suured majad ja esimene ohverdus Starbucksile. Finallyy minaaa peale seda ülipikka jalutuskäiku, taustal Central Parki 2 puud ja kohalik tänavaputka hot dog, mida ma ka lihtsalt PIDIN proovima. (Nothing special really, aga see on mõte, mis loeb)